Viskasin endaga kulli ja kirja. Tegin sohki. Ja võitsin.

..

28 märts 2010

Õde

Mu õde on maailmade hävitaja.   Kui olime väikesed, tuli isa meie juurde, käed selja taga, ning ütles:
Noh, kellele vägi ja kellele headus?

Mina sain loomulikult headuse. Ma kurvastan oma õe tegude pärast, kuid ma ei saa midagi parata. Üks maailm hävineb teise järel, lõppematult ja lõputult.
Olen muidugi püüdnud õega rääkida, kuid oleme võõraks muutunud, minu soovid ei lähe talle enam korda.

Salaja käin õe jälgedes ning külastan hävitatud maailmu. Need on liiva-, metalli- ja kivikõrbed täis asju. Lõpututes kogustes asju. Kuid mitte ühtegi last ega lindu. Siiski otsin ma kõik maailmad põhjalikult läbi, et leida üks ellujäänu ning teda lohutada. Mõnikord külvan vahele võililli ja rohtu.

Edvin Aedma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar