Viskasin endaga kulli ja kirja. Tegin sohki. Ja võitsin.

..

20 aprill 2010

hävitada on ebaõiglaselt lihtsam kui luua..

ei..
tegelikult..
on asjalood sellised, et inimestel on raske.. ja kes teeb nende elu raskeks.. muidugi.. õieti arvasite.. teised inimesed..
ma ei saa aru.. miks just planeet Maa kõige arukamad asukad üksteisega niimoodi käituvad..
isegi röövloomad on üksteise suhtes austavamad..
hunt hunti ei murra..

muidugi oskab igaüks ise kah suurepäraselt oma elu keeruliseks elada.. aga keegi peab süüdi olema.. ja parem oleks kui mitte mina ise..
onju nii..

oh jah..
mõelge.. teie jaoks on olulised vaid hetked, kui saate kellelegi "ära panna".. olete te mõelnud.. kui mitu inimest teie "üsna soolaselt vaimuka" kommentaari pärast õhtuti oma väikeses toas patja nutavad.. ? või midagi enda ja teiste jaoks veelgi ohtlikkumat teeb? ei? kas on kellelgi aimu, kui hirmuäratavalt suured on numbrid, mis kajastavad noorte enesetappe.. ? ja miks astuvad meie eakaaslased selle meeleheitliku sammu ning panevad endale käe külge.. just nimelt selle negatiivse mõju pärast, mida teised talle avaldavad.. teised ise täpselt samasugused..
valu paneb inimesi tegema uskumatuid asju..
ma ei räägi seda sellepärast, et ma ise oleks süüst puhas.. või sellepärast, et ma kohutavalt kannataks asja all, milleks on koolivägivald või vägivald üldse.. ei ühe ega teise pärast..
põhjuseks on see, et ma tahaksin, et noored õpiksid peale vaatamise nägema.. ja nägema ka peale iseenda kedagi teist.. inimest enese kõrval.. sest jah.. ka tema, kes ta Su kõrval kõnnib, on inimene..
ning.. on ju palju parem tunne iseendal, kui ütled kellelegi midagi ilusat.. ning ehk ise aeg-ajalt midagi samaväärset kuuled.. ja kui ei suuda alustada ilusast, siis ma olen täiesti kindel, et kõiki on võimalik positiivselt tunnustada.. igaüks teeb ju midagi hästi..
ma muidugi saan aru, et oma geniaalsust solvanguteks muutes teenite te mingi staatuse ja kõik asjad õiges koguses on väärtuslikud ning vajalikud, et väike norimine, mis on mingis kontekstis tabav, on täiesti omal kohal.. kuid tuleb õppida tundma ning tunnetama piire.. eelkõige tegudes, mis me ise teeme.. teisele on palju kergem öelda, et õu duud, see läks nüüd küll veidi liiale.. palju kergem, kui tunnistada iseendale või teiste ees, et oled ise eksinud..

öeldakse, et saad, mida ise annad.. aga see võib oletatust vähe kauem aega võtta..
kannatlikkus on voorus..

tõeliselt suured ei ole need, kes panevad teise tundma, et ta on sinu kõrval väike.. vaid need, kes panevad teise tundma, et ka tema on võimeline suurteks tegudeks..

ja kõiksugu vastukajad ja arutlused selle teema üle ja ümber on vägagi oodatud.. ka mina võin asju vale nurga alt näha või ebaõigelt tõlgendada..

:)

seega.. rohkem asjakohaseid positiivseid märkusi teiste aadressil..;) 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar