Viskasin endaga kulli ja kirja. Tegin sohki. Ja võitsin.

..

26 mai 2010

Ma olen kui mõõk, mida sepistamise jooksul kuuskümmend korda murdma peab, et see lõpuks täiuslik saaks. Päris mõõk. Päris sõdalasele.

Kuuskümmend korda on mind murtud ja samapalju kordi on mu killud uuesti üheks taotud. Ma olen vist lõpuks valmis. Valmis tapma ja kaitsema nii, nagu käsib käsi, mis mind hoiab.

Tuli, vasar, alasi ja kaks tugevat parkunud kätt mind vormisid. Iga vasaralöögiga sai tükk mu Sepa hingest minu hingeks. Vees, veres ja inimhingede eetris mind karastati. Iga vibutusega sai tükk mind hoidva Sõdalase hingest minu hingeks.

Ma olen elus. Mu ihu on Raud ja hing on Lohe.

Ma olen mõõk, mis teenib ustavalt kuni purunemiseni seda südant, mis pumpab verd kätesse, mis mind hoiavad. Kätesse, mis mind sepistasid ja mis mind veres ja eetris karastasid.

Mu nimi on Mõõk.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar