Viskasin endaga kulli ja kirja. Tegin sohki. Ja võitsin.

..

13 juuni 2011

Öö on mind mäluauku jootnud armuvalu karikast ja kustutanud

soovi olla hea. Karda mind, sul on põhjust mind karta! Karda mind,

mu raevul on haavatud looma toores jõud. Karda mind nagu katku,

mis arutult laastab kõik sinu ümber, karda mind, ma olen poomisnöör

ümber su kaela, vaikne takune ling, millest hiljem ei julge hingata ükski hing,

karda mind, ma olen see, kelle nime ei julgeta huulile võtta, olen kibe ja mürgine

sool sinu haavades, olen võigas verdtarretav vari, mida kui silmanurgast näed

vilksamisi, siis süda jätab lööke vahele. Karda mind, sul on selleks põhjust! Olen

painaja, millest ei ärka, või kui see sul õnnestub, siis kurnab veel kaua hinge,

kuni viimaks ikka lööb teravakspehkinud hambad Su viimsesse pelgupaika.

Öö on mind mäluauku jootnud armuvalu karikast ja ma usun äkki, et

Sind on vaja taga nutta, sest sa olid ilus ja hea, see on magus

petumürk, mis minus räägib, see on hullus, mis paneb

unustama, et enne taasleitud üksindust oli

valu suurem, pisaraid rohkem,

solvangud sügavamad,

armuvalu

valusam!

Karda mind,

karda

tõsiselt

ja elu eest!

Karda

mind,

Sul on

selleks

põhjust

rohkem

kui väetid

sõnad

seda iial

võiksid

väljendada,

olen

silmini

täis

pettust

ja haledust,

armu

ja hirmu,

tuska

ja piina!

Karda mind, ma olen

lootusetult katki, kordan kolme sõna

nagu rikkiläinud plaat, kolme sõna eest ma kolme veretilka

kuradile andma olen varmas, seepärast karda mind kui elu sulle armas!

Öö on mind mäluauku jootnud armuvalu karikast, ma olen väga kurvameelne kloun!

 ***

Kui minuga midagi juhtub,

ühel päeval, ühel õhtul,

ühel üksinda pimedal ööl,

liiga varasel hommikul –


kui minuga midagi juhtub,

suures linnas, väikeses linnas,

minu tolmuses tagatoas,

säraval tänaval,

kaotatud rajal –


kui minuga midagi juhtub,

halba või head,

kes seda teab,

kui minuga midagi juhtub,

unes või ilmsi,

kes seda teab –


ma olen alati olnud

kõikide oma sõnade taga,

ma olen alati olnud

kõikide vaikimiste taga


ja ma olen uskunud

igat usku,

lootnud

kõiki lootusi,

ma olen oodanud alati

viimase minutini

ja siis veel natuke.


Ma olen armastanud lõpuni

kõik, mida ma olen vähegi leidnud,

mis on leidnud mind.

Ja ma olen armastanud lõpuni

kõik, mis on kaotatud.


Kui minuga midagi juhtub,

siis seda pole ma oodanud.

Kui minuga midagi juhtub,

siis seda pole ma kartnud.


Kuid mida ma tahtnud olen,

halba või head –

Mida ma tahtnud olen,

unes või ilmsi –

kes seda teab?

 ***

Süda valutab kui pöörane kiskjaloom, kes hullunud näljast ja nõrk.

Ma tahan Sind armastada, kuid mu hing juba eksleb Toonela

radadel. Ma tahan Sind armastada, kuid mu silmisse on

löödud surma pitser. Süda valutab kui pöörane

kiskjaloom, kes hullunud näljast ja nõrk.

Ma tahan Sind armastada, kuid

rebiksin Su ohvrina lõhki.

Luba mul põgeneda,

süda valutab

kui pöörane

kiskjaloom,

kes

hullunud

näljast

ja nõrk.

Lase

mul

peita

end

varjuderiiki,

kus

unustus

kustutab

soojuse,

üksildus

hävitab

lootuse,

surm

matab

tärkavad soovid.

Ma tahan Sind armastada –

süda valutab kui pöörane kiskjaloom, kes hullunud näljast

ja nõrk. Kui Sulle elu on armas, siis lase mul minna. Kui Sulle elu on armas.


Fagira D. Morti

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar